Memories.

Never blame anyone in your life. The good people give you happiness. The bad people give you experience. The worst people give you a lesson. The best people give you memories.

Teate ju küll neid õhtud, kui silmi sulgedes ja und oodates jooksevad silmade ees mälupildid toimunud sündmustest, olgu need siis millised tahes. Ootame me neid? Alati ei saa selles nii kindel olla. On hetki, kus tahaks lihtsalt uinuda ja unustada kõik, kuid samal hetkel hakkab üks mitte just kõige oodatavam film silme ees jooksma. Meenutab ta meile siis möödunud aegu,  ehk ka aega mida sooviksime nii meeleheitlikult unustada? Teate mis, unustage ära! Seda ei juhtu! Inimesed, kes on teile juba kord mälestusi loonud, on talletatud teie alateadvusesse. Kui aastate tagused mälestused/olukorrad on, enda meelest unustatud, siis teise osapoole väljailmumisel tekivad need mälupildid taas! Ausalt öeldes, ma ei tea enam mida nende mälupiltidega teha. Tahaks ju minevikku jätta sinna, kuhu ta kuulub ning olevikku sisustada nende inimeste ja nende sündmustega, mis mu ellu hetkel kuuluvad. Mu ümber on praegu nii palju mulle armsaid/kalleid inimesi, et ma ei teagi kohe, millega ma olen selle kõige ära teeninud? On see tasu minevikus toimunud sündmuste eest? Niiöelda lohutus? Ma loodan, et mitte. Ma loodan, et need inimesed jäävad mu ellu pikemaks ajaks, kui seda on paar aastat.Nad toovad naeratuse mu näole, rõõmu südamesse. Nendega koos olles olen ma ÕNNELIK ning ma loodan, et nii see ka jääb! Focus on the present and the past will take care of itself. Hoiame neid, kes on meie ümber ja neid kes on meile kallid, sest võib juhtuda, et mis tahes elusündmuse tagajärjel ei pruugi neid enam järgmisel hetkel olla. Olgu see arusaamatus mingi olukorra suhtes, võib hoopiski midagi hullemat. Ei ole olemas hullemat valu, kui on kellegi lähedase kaotamine. 




There are some people in life that make you laugh a little louder, smile a little bigger, and live just a little bit better. Remember that! 

Suvised sündmused.

Ei teagi  kohe kust alustada. Mida selle suve kohta öelda? Oli ta hea või halb? Minul kisub see aasta sinna halvema poole.

Suve algusel polnudki ju eriti hullu, kool läbi, sai juuni lõpuni kodus rahulikult puhata ja vabadust nautida, aga kuna see hakkas lõpuks ka rahakotile, pidi ikka tööle minema. Otsides erinevaid variante pidi kahjuks siiski vanale kindlaks jääma - Eisma külalistemaja. Ainuke positiivne asi selle juures oligi ehk see, et sain oma vana paarilisega taas kokku. Ta on küll vähe omamoodi, aga siiski mulle väga armsaks saanud! Sinna aega jäid aga ka mitmed probleemid juhtivate inimestega, aga sinna peatuma ei tahaks jääda!

Juulis sain mina ka lõpuks 20! Ei toimunud mingit erilist pidu, aga päeva teevadki ju imeliseks need, kellega seda koos veeta! Siia pean ka ära mainima Kiku üllatuse, mis ei läinud küll nii nagu ta lootis, aga siiski oli see imetlusväärne. Aitäh sulle! :) Ja muu aeg mööduski kas tööl olles või siis kalluga puhkusepäevi nautides! :)

August.. See august.. See kuu algas juba traumadega, minu tööõnnetus ja sinna juurde kuuluv kahenädalane kips. Aga see oli alles algus. 10. august 2014. See päev jääb igaveseks meenutama kui üht üdini halba päeva, vähemalt minu jaoks ja veel paljude teiste temale kallite inimeste jaoks. Ta oli alles 21.. KAKSKÜMMEND JA ÜKS! See teeb siiani veel nii kohutavalt haiget.. Nagu öeldakse, et aeg parandab kõik haavad, aga seda on hetkel nii kuradi raske uskuda. Meie suure südamega päiksekiir! Inimesed võivad ju rääkida, et sul ei ole ju mingeid emotsioone seoses sellega, aga mis tegelikult on, jääb teile teadmata! Ma võin naeratada, aga see ei tähenda, et mul ei oleks valus. ON ja kuidas veel! Ta oli, on ja jääb minu teiseks vennaks!
Aga aitäh teile sõbrad ja kallu, et te olete sel raskel ajal toeks ja viite mõtteid nii palju kui võimalik, sellest valust eemale! See kõik võtab aega, aga ükskord läheb ikka kergemaks.

Ja nüüd ongi juba september ja kool on täies hoos! Esimesed kaks nädalat on läinud kui linnulennul ja loodame, et see aeg kuni praksini ja möödub!


Üht on see suvi õpetanud, hinnake inimesi, kes on teie ümber, kuna ühel hetkel neid ei pruugi enam seal olla!

Suguvõsa kokkutulek 2014 

20

Mu pisike  armastus! 

Aitäh teile! 

I MISS U SO MUCH! Sa oled alati koos minuga! Sa võitsid hetkega ka pisikese poolehoiu!  

Ainuke küsimus, MIKS, MIKS TEMA?? Miks võetakse meilt inimesed, kes on nii olulised ja südames? Ma ei suuda ega tahagi sellega leppida!

11062014

HELLÕUUU! 

Nüüd on see siis läbi, ametlikult pea juba nädal aega. Ma ootasin seda päeva, mil praktika algab terve see aasta ja nüüd, see on juba läbi! Jah, 192 tundi praktikat sai läbi täpselt kuu ajaga! 

Esimene päev on alati kõige hullem? Onju nii? Jah, eriti minu jaoks. See kõik algas 5. mai kell 10.00. Meie õnn pöördus paremuse poole, kui tulid sõnad: ,,Te olete ju ämmaemandad? Lähme üles sünnitusse!'' SUPPER LUX! See oli tõesti parim mis sel hetkel juhtuda sai ja meie õnn Kessuga oli üüratu! Ja oligi nii, meie praktika möödus sünnitus-günekoloogia osakonnas! Parim mida esimese kursuse tudeng soovida võib. Ja üks mis vajab koheselt valjuhäälselt välja öelda, see kollektiiv on SUPPER! Uskumatu kui kiiresti meid seal omaks võeti ja uskumatu, kui kiiresti mina suutsin nende inimestega ära harjuda! Need kes mind tunnevad, saavad aru, et mul võtab harjumine ikka väga pikalt aega, aga seekord. Uskumatu lihtsalt! Päevad olid alati ettearvamatud ja see ongi selle töö juures, kõige parem ja kõige halvem? Osad päevad venisid nii kus jube, aga oli päevi kus need tunnid läksid nagu niuhti.. Ja minu üks suuremaid salasoove oli, et olla nii paljude sünnituste juures, kui võimalik ja ma võin ausalt öelda, et sünnitusi oli rohkem kui üks, palju palju rohkem! :). Peale sündi vaadata värskete vanemate õnne, see tunne on lihtsalt kirjeldamatu.

Ja teate mis, tänu sellele olen ma aru saanud, et eriala valik on ikka täiega kümnesse läinud! Ja kui palju kogemusi me juurde saime ja teadmisi. Küsi inimestelt mida vaid hing ihkab ja sa saad oma küsimustele suurepärased vastused! Ja õhutatakse veel asju iseseisvalt juurde otsima! Ja üks mis mulle eriti meeldib, ma vist sain oma kursuse- või siis lõputöö jaoks mõtte, mille kohta tahaks uurida. Päris tõsiselt nagu. Kuigi selleni on veel hulganisti aega, aga praegu liigub küll mõte selle teema peale! :) Ja üks pisike salasoov on mul veel seoses RH-ga, aga las see jääbki praegu pisikeseks unistuseks, vaatame, mis suvi-sügis toovad! :)


Mis on edasised plaanid suvega? Hmm, esmalt vist peaks kooli asjadega lõpuks ühelepoole saama ja I kursuse ametlikult lõpetama? Jep, see peaks juhtuma siis esmaspäeval, kui toimub praktika kaitsmine ja muljetamine, mida praktikal tegime ja mida õppisime. Enne seda on vaja teha hulgaliselt kirjatööd, aga see on köömes sellega, mida me terve aasta TTK-s oleme teinud! See on kõigest esimese aasta lõpuspurt! Juhuu! See tundub ka endale suhteliselt uskumatu, et juba esimene aasta hakkab läbi saama ja ma pidasin vastu, kuigi kohati oli tunne, et tahaks alla anda! Mul on hea meel, et ma seda ei teinud! Tõeliselt hea meel! Poleks olnud ju neid imelisi kogemusi ja üks unistus oleks tuulde heidetud!
Ja edasi? Pole aimugi! Tahan tööle, see on enam kui kindel! Aga kuhu ja mida tegema? Okei, suur soov oli haiglasse edasi jääda, aga selle peab järgmisesse aastasse hoiule panema. Mis võimalus veel on? Taas Esimale? Üldse ei tahaks, aga kui muud üle ei jää, peab minema. Aga suve peab ju nautima ka! Erinevad üritused ja olemised, need on lihtsalt suve üks suuur osa! Ja mis veel,ahjaa, kellegi 20. sünnipäev. Vanur valmis juba! Mida sellega peale hakata? POLE AIMUGI!

 Aga üks mis kindel, SUVI tuleb VÕIMAS! :)

15042014

Luuletus Kristile! 

Lühikene aga tragi

Kiku palus temalt abi,

ütle talle, mida teha,

Madis on ju jube kena. 

Kristi ütles sebi ära,

Kikul ikka suur on häda.

Madis läheb sõjaväkke

ta ei saa ju teda kätte. 

Ära selle pärast põe,

et saaks teada enne tõe.

Kristi tegi suure teene

aitas Kikul keeta pelmeene. 

Suured tänud Kristi sulle

nüüd on Kikul uhke tunne.

Saab ta koos Madisga

õhtuti nüüd ladiseda.

Mulle pole elus veel luuletust kirjutatud, aga see ajas täna ikka ilusti naerma :) Ma tänan selle tunnustuse eest! 

31012014

Helllllllllo everyone!

On aasta 2014 esimese kuu viimane päev. Väljas on mõnus talv, aga see pole see, millest ma siin nüüd kirjutama hakkan. Ma ei ole põhimõtteliselt kuskil maininud kuidas läksid jõulud & aastavahetus ning kuidas see eluke üldse möödunud on.. Aga algame siis, aga enne seda, paneme käima ühe mõnusa loo!

Ma proovin võimalikult algusest alustada. Alguseks nimetame siis seekord ´Kaisa20' . Esimene MEIE seast sai siis 20 ning seda pidi ikka korralikult tähistama. Ma olen niii nii õnnelik, et enamus nö meie pundist ikka kohale tulid, pole nendega juba nii pikalt kokku saanud ega rääkinud, aga hea on tõdeda, et tüdrukud on endiselt sellised nagu mina olen tundnud neid päris mitu mitu aastat. Pidu oli nagu pidu ikka. Nuriseda ei saa ning peamine on ju ikka, et sünnipäevalapsele endale see päev meeldis! :)

My girl! Ja rohkem sõnu polegi vaja! 

Meie nelik, kus on puudu 2 inimest. Meie rõõmuks üks pisikese hilinemisega peole ikka jõudis :) Me oleme läbi käinud ikka sellise tee, et teistel on seda raske ette kujutada, aga me oleme ikkagi koos, hoolimata minevikust! Süda te pihta, tüdrukud! :)

Pole oluline mis, oluline on see, et sa olemas oled! 

Nii erinevad inimesed, aga alati on midagi, mis ikkagi ühendab! :)










Peale sünnipäeva jäigi juba jõule oodata! Traditsioonid mis on osa aastast- jõulud Pariisis! Seekord natuke vales järjekorras, aga sel päeval ei puudunud miski - kirik, rikkalik söögilaud, jõuluvana, kingitused ja need emotsioonid, mis saabuvad iga jõuluga. Seda nö jõulutunnet küll ei olnud, aga see, et lähimad sugulased tulevad kokku korvab ju selle kõik! Mina võin kindlalt väita, et olen inimene, kes on õnnelik, et teda ümbritseb nii palju lähedasi! Kinkidega võib samuti rahule jääda- sain seda, mida oma majapidamises ikka vaja on + see kink veel kallult- aitäh sulle! :) Ühesõnaga, jõulud läksid nii nagu nad minema pidid- HÄSTI :)

Süda! 

Meie pisike päkapikk! 

Jõuluvana 2013 !

24+2

Edasi tuli tähistada AV kui ka Andrese järjekordset sünnipäeva. Ma võin käsi südame öelda, et see õhtu/öö oli hoopis erinev eelmisest aastast! Nii selle poolest, et ma ei näinud AV kordagi vanemaid kui ka sellepoolest, et see sünnipäev erines hoopiski eelmisest. Koht oli küll sama ja sünnipäeva laps samuti, aga seal oli nii palju muud. Algul võisime ju mõelda, et see aasta tuleb rahulik, aga kus sa sellega. Alustati küll rahulikult, aga lõpp läks nagu juba tavaks saanud, käest ära. Võib-olla on asi ka lihtsalt selle, et ma olen sinna seltskonda juba suhteliselt sisse sulandunud, mitte ei ole enam see nö kontvõõras. Ja selle üle on mul kuradi hea meel! Need kutid võivad vahepeal ikka täiega üle visata, aga samas on nad juba nii omaks saanud! Sel aastavahetusel oli nii palju erinevaid emotsioone ja olemisi, aga neid ei hakka ma siia kõike kirja panema, las jääb midagi ka minu ja nende inimeste vahele :)

Ja kuna ma ei ole oma koolist ka kuskil väga palju rääkinud, siis teile teadmiseks, ma olen oma otsusega siiamaani veel väga rahul! Inimesed on supper toredad + see on uskumatu, kui lühikese ajaga me oleme hakanud kokku hoidma ja üksteist toetama! Uskumatu või mitte, aga nii see on! :) Meie oma Ä1! :)

Ja kokkuvõtteks võib veel öelda, et see aasta 2014 on alanud VÄGA raskelt, aga samas, raskused on, et neid ületada :) See on imeline tunne, kui su ümber on inimesed, kes sinusse usuvad ja toetavad hea sõnaga + veel need, kes teevad kõik, et su näole naeratust tuua :)  Seega aitähh teile MINU INIMESED! 

Nende piltide lõpetuseks võib ju öelda, et võtame KÕIK, mis meile see talv pakub! Sai seda ju kaua oodata! :)
Ning veeel, MA NIIIIIIIIIII IGATSEN OMA PISIKESI ! :( :( :( :(
Päikest teile!

Täielik nauding ehk 15.11.2013

Pange lugu käima ning nautige! 

 

Nimelt, ammu ammu oli plaan sõbranjega, et kui aega ja võimalust on, siis lähme välja ning seekord oli selleks, siis PTLN Club Rakveres. Mida selle kohta lühidalt öelda? TÄIELIK NAUDING! Päris tõsiselt kohe. Sellist emotsiooni pole ammu kuskilt nö kontsertilt saanud. Läksime siis viiekesi, ehkki enamust aja olime Kiksiga kahekesi ning kurta pole midagi. Nali sai ja mitte vähe ütleks ma sellepeale. Koomiline oli vaadata neid purjus alaealisi, kes oli nö puurist välja pääsenud. Olime ka kunagi sellised? Kiks ütles sellepeale kohe kindla ei, ning pean tõdema, et tõesti, selline ei ole ma kunagi olnud ja tänu taevale. Kui nad end kõrvalt näeksid, oleks neil päris häbi.. Kriss, ma ei mõtle kindlasti sind, sina olid 5+ :) NII HEA OLI SIND NÄHA ! :) Tuttavaid oli sel peol lihtsalt liigapalju. Harjunud ju, et kui väljas käia, siis ega neid tuttavaid eriti ei ole, aga näed sa. Ja siis, kui PTLN lavale tuli, see emotsioon.. Seda on reaalselt võimatu kirjeldada, sõnadest jääb puudu. Te võite küll küsida, et  mis selles siis nii suurepärast oli? Ja reaalne vastus on : EI TEA.. See lihtsalt oli ! Seoses sellega, Kiks ma tahan seda videot! Ma ei kahetse mitte üks raas, et oli viitsimist see õhtu end välja vedada. Ja ma usun, et mulle ei vaielda väga vastu, nad lihtsalt tegid oma asja ja see tuli neil kuradi hästi välja! Samuti oli hea näha oma kullakalleid söbusid, kellega pole nii ammu suhelnud, veel vähem näinud - Jah teie, Russuuu & Kriss :) Paid teile! :) 

Aitäh teile ! :) 

Sõpradele 17102013

Minu peamine põhjus, miks ma siia taaskord kirjutan on aski nö postkasti sadanud küsimuste laine, mida ma elus enim kahetsen? Kas ma muudaksin midagi oma minevikus? Kui sul oleks võimalik, mida sa oma elus muudaksid jne.. Ma tõesti ei viitsi neile kõigile eraldi vastama hakata, kuna vastus oleks neil kõigil pm üks ja sama! Ma ei kahetse, ega muudaks mitte midagi, sest tänu nendele kogemustele, nii headele kui ka halvadele olen ma praegu just see inimene, kes ma olen. See on andnud jõudu kasvada. Aga jah peab tunnistama, et on üks asi, mida ma oleks võinud rohkem teha, et ennast mitte nii palju kannatama panna. Kuulake oma sõpru, sest nemad on kõrvaltvaatajad ning teavad, kui mida on valesti. Nad üritavad seda sulle kordi öelda, aga sa ei kuula, sa oled põikpäine. Täpselt nagu mina! Arvasin, et tean kõike, aga ma eksisin!

Alates aastast 2010 ma tajusin selgelt, et mul on paar suurepärast inimest, kes tõesti hoolivad minust ning sellest, et mul oleks kõik hästi.. Aga mida mina tegin, olin paras peavalu neile ma kujutan ette.. Andke andeks, Ruslan, Reiko, Krissu, Kaisa, Kiks! Aga tol hetkel ma mõtlesin, et kõik mida ma teen on õige ning hea. EI! Olin noor ja väga loll. Võib nii öelda küll. Ma lasin juhtida end ilusatest sõnadest ja oma mõtetest, et võib ju olla nii.. Kõik võib-olla ei mõista, aga mõned kindlasti, mida ma sellega öelda tahan.. Õhtused jalutuskäigud selle ühe inimesega, kes ütles mulle korduvalt PALUN LÕPETA SEE LOLLI MÄNGIMINE, SA SAAD JU ISE KA ARU, MILLINE LUUSER TA ON või Kiku palun, sa saad ise haiget, kui nii edasi läheb.. Mida mina tegin, kas ma kuulasin teda? EI! Ja see on ainus asi, mille kohta võib öelda, et ma kahetsen.. Aga samas, ma ei oleks siis see inimene, kes ma praegu olen.. Aga need kogemused õpetasid, sain küll haiget, aga need õpetasid ja palju! Ma tahaks öelda TALLE, et Suur suur suur aitähh, et sa mind välja kannatasid ning ei lahkunud mu kõrvalt vaid olid olemas, kui oma järjekordse õppetunni sain!
 Aitäh, Ruslan!

Ja kui poleks olnud neid eelnevaid kogemusi ning poleks me sinna sünnale läinud, ei oleks ma selle inimesega koos! Ja praegu olen ma VÄGA VÄGA õnnelik inimesega, kes on mu kõrval ning talub mind sellisena nagu olen! Ta ei hooli ainult sõnadega ning näitab ka seda igal võimalikul moel. Aitäh sulle, mu armas! Kullapai oled!


Tahan olla truu, sest on neid, kes mind usaldavad,
 tahan olla rikkumata, sest on neid, kes hoolivad,
 tahan olla tugev, sest on palju, mille nimel kannatada,
 tahan olla vapper, sest on palju, mida peab julgema teha.
Tahan olla sõber kõigile- ka vaenlastele ja üksildastele,
tahan anda ja unustada, et andsin midagi,
tahan olla alandlik, sest tean, kui nõrk ma olen,
 tahan vaadata üles ja naerda ja armastada ja tõusta kõrgemale.

Peab laskma end elul kanda nagu korki veevoolul

musipai

17092013

Rummu 2013



Haapsalu

Tõeline sõprus :D



JÄRJEPIDAVUS



ÖÖLAULUPIDUU

Muinastuledeöö



Uhke oma kartuli üle :P

Väsitasid lapse ära



Kokkusaamine - kartulivõtt

Kokku 23 põrsast :)



Kõige noorem sugulane - Herta

Poseerib mulle :P



Õunamahla tegu käib

mmm, mudaaa

Nonii, suvi on nüüd selleks korraks läbi ning ma võin öelda, et suvi oli HUVITAV.. Kahetseda pole miskit ning uus periood on alanud.
Kes nüüd siis ei tea, siis elan nüüd Tallinnas ning käin TTKs ehk Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning õpin ämmaemandaks. Üllatav? Ei tohiks olla, kui mind piisavalt tunda :) Huvitav eksole. Minult on palju palju küsitud, et kuidas on. Kõik on uus ning huvitav! Aga üht võin ma öelda, kursaõed on kõik väga lahedad! Meid on kokku 20+1 ning viis on Lääne-Virumaalt :D Päris hea kokkusattumus.
Praegu võin küll öelda, et olen valikuga väga rahul! Ning elan ka korteris, mitte ühikas :)
Okei, ma ei oska siis tegelikult väga midagi kirjutada. Elu on nagu on, ütleme nii, et tavalise noore inimese oma. JA MA OLEN RAHUL :)

Kui teid miski huvitab, siis küsige aga! :)








PÄIKEST!