Sõpradele 17102013

Minu peamine põhjus, miks ma siia taaskord kirjutan on aski nö postkasti sadanud küsimuste laine, mida ma elus enim kahetsen? Kas ma muudaksin midagi oma minevikus? Kui sul oleks võimalik, mida sa oma elus muudaksid jne.. Ma tõesti ei viitsi neile kõigile eraldi vastama hakata, kuna vastus oleks neil kõigil pm üks ja sama! Ma ei kahetse, ega muudaks mitte midagi, sest tänu nendele kogemustele, nii headele kui ka halvadele olen ma praegu just see inimene, kes ma olen. See on andnud jõudu kasvada. Aga jah peab tunnistama, et on üks asi, mida ma oleks võinud rohkem teha, et ennast mitte nii palju kannatama panna. Kuulake oma sõpru, sest nemad on kõrvaltvaatajad ning teavad, kui mida on valesti. Nad üritavad seda sulle kordi öelda, aga sa ei kuula, sa oled põikpäine. Täpselt nagu mina! Arvasin, et tean kõike, aga ma eksisin!

Alates aastast 2010 ma tajusin selgelt, et mul on paar suurepärast inimest, kes tõesti hoolivad minust ning sellest, et mul oleks kõik hästi.. Aga mida mina tegin, olin paras peavalu neile ma kujutan ette.. Andke andeks, Ruslan, Reiko, Krissu, Kaisa, Kiks! Aga tol hetkel ma mõtlesin, et kõik mida ma teen on õige ning hea. EI! Olin noor ja väga loll. Võib nii öelda küll. Ma lasin juhtida end ilusatest sõnadest ja oma mõtetest, et võib ju olla nii.. Kõik võib-olla ei mõista, aga mõned kindlasti, mida ma sellega öelda tahan.. Õhtused jalutuskäigud selle ühe inimesega, kes ütles mulle korduvalt PALUN LÕPETA SEE LOLLI MÄNGIMINE, SA SAAD JU ISE KA ARU, MILLINE LUUSER TA ON või Kiku palun, sa saad ise haiget, kui nii edasi läheb.. Mida mina tegin, kas ma kuulasin teda? EI! Ja see on ainus asi, mille kohta võib öelda, et ma kahetsen.. Aga samas, ma ei oleks siis see inimene, kes ma praegu olen.. Aga need kogemused õpetasid, sain küll haiget, aga need õpetasid ja palju! Ma tahaks öelda TALLE, et Suur suur suur aitähh, et sa mind välja kannatasid ning ei lahkunud mu kõrvalt vaid olid olemas, kui oma järjekordse õppetunni sain!
 Aitäh, Ruslan!

Ja kui poleks olnud neid eelnevaid kogemusi ning poleks me sinna sünnale läinud, ei oleks ma selle inimesega koos! Ja praegu olen ma VÄGA VÄGA õnnelik inimesega, kes on mu kõrval ning talub mind sellisena nagu olen! Ta ei hooli ainult sõnadega ning näitab ka seda igal võimalikul moel. Aitäh sulle, mu armas! Kullapai oled!


Tahan olla truu, sest on neid, kes mind usaldavad,
 tahan olla rikkumata, sest on neid, kes hoolivad,
 tahan olla tugev, sest on palju, mille nimel kannatada,
 tahan olla vapper, sest on palju, mida peab julgema teha.
Tahan olla sõber kõigile- ka vaenlastele ja üksildastele,
tahan anda ja unustada, et andsin midagi,
tahan olla alandlik, sest tean, kui nõrk ma olen,
 tahan vaadata üles ja naerda ja armastada ja tõusta kõrgemale.

Peab laskma end elul kanda nagu korki veevoolul

musipai