Teate ju küll neid õhtud, kui silmi sulgedes ja und oodates jooksevad silmade ees mälupildid toimunud sündmustest, olgu need siis millised tahes. Ootame me neid? Alati ei saa selles nii kindel olla. On hetki, kus tahaks lihtsalt uinuda ja unustada kõik, kuid samal hetkel hakkab üks mitte just kõige oodatavam film silme ees jooksma. Meenutab ta meile siis möödunud aegu, ehk ka aega mida sooviksime nii meeleheitlikult unustada? Teate mis, unustage ära! Seda ei juhtu! Inimesed, kes on teile juba kord mälestusi loonud, on talletatud teie alateadvusesse. Kui aastate tagused mälestused/olukorrad on, enda meelest unustatud, siis teise osapoole väljailmumisel tekivad need mälupildid taas! Ausalt öeldes, ma ei tea enam mida nende mälupiltidega teha. Tahaks ju minevikku jätta sinna, kuhu ta kuulub ning olevikku sisustada nende inimeste ja nende sündmustega, mis mu ellu hetkel kuuluvad. Mu ümber on praegu nii palju mulle armsaid/kalleid inimesi, et ma ei teagi kohe, millega ma olen selle kõige ära teeninud? On see tasu minevikus toimunud sündmuste eest? Niiöelda lohutus? Ma loodan, et mitte. Ma loodan, et need inimesed jäävad mu ellu pikemaks ajaks, kui seda on paar aastat.Nad toovad naeratuse mu näole, rõõmu südamesse. Nendega koos olles olen ma ÕNNELIK ning ma loodan, et nii see ka jääb! Focus on the present and the past will take care of itself. Hoiame neid, kes on meie ümber ja neid kes on meile kallid, sest võib juhtuda, et mis tahes elusündmuse tagajärjel ei pruugi neid enam järgmisel hetkel olla. Olgu see arusaamatus mingi olukorra suhtes, võib hoopiski midagi hullemat. Ei ole olemas hullemat valu, kui on kellegi lähedase kaotamine. 
There are some people in life that make you laugh a little louder, smile a little bigger, and live just a little bit better. Remember that!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar