mälestused surmani.
Nädalavahetus on möödunud nagu ülimalt. Ausalt, ma ei liialda! Tegelikult oli juba nädala algul selline mõte, et nädalavahetusel võiks midagi reaalselt head juhtuda ning kuna Kata & Kevini sünnipäev oli just reedele planeeritud, siis oli mida oodata vähemalt :) Ilmad säravad, naeratus huultel ja nii hea on olla. Kas just see tähendabki õnne?
Neljapäev oli vaba , linnaralli, et lõpuks sünnipäevalastele kingid ära osta. Selle tõttu sai ikka korralikult huumorit, algul Kev'i asjadega, hiljem aga Kata. No tema tõttu sai esimest korda ka sekspoes käidud , huumor kogemus oli. Nii me siis linnavahel tiksusime, vahepeal saime ka Kev'iga kokku, aga see oli nii korraks.
I'm gonna live my life
No matter what, we party tonight
I'm gonna li-li-live my life
I know that we gon' be alright
No matter what, we party tonight
I'm gonna li-li-live my life
I know that we gon' be alright
Reede hommik oli pingeline, kõik selle kirjandi pärast. Peale mõnitunnist istumist tõmbasid enamus minema ning kõik läksid omamoodi reedet tähistama.
Varakult sai juba linna mindud, bussis sai veel huumorit, kuidas saab üks inimene nii nali olla? No nalja kui palju. Linnapeal sai ka ikka mõni tund oldud, huumorit oli korralikult . Ei tegelt väga viis oli, ausalt :) Aga siis tuli terve nädala tippsündmus!
Sest täna rokin väljas,
muredest tühi on terve linn.
Ma elumeres möllan
ja endaga kaasa nüüd tõmban sind
sest elu pole ootused,
vaid lõputud võitlused,
purunenud lootused,
ning ammu ununend tõotused.
Algul olid küll probleemid transpordiga, aga õnneks see lahenes. Kaisa vanemad on meid ikka ja jälle hädast välja aidanud :) Pidupaigas oli algul kõik kudagi kummaline, aga selle jaoks oli olemas meie õhtune sõber - alkohol. Lõpuks muutus kõik normaalseks, vajasime sisseelamist :)
Õhtu oli ülim! Mõnus seltskond, hea olemine - mida veel vaja? Algul kartsime küll hullemat, aga me olemegi sellised. Asi polnud üldse hull, pigem vastupidi . Kõik sujus kuidagi hästi. Õhtu lõpuks jõudis kogu peo seltskond kohale a no v.a üks tüdruk, kes tulemata jättis, aga selle eest käis öösel meil veel 4 külalist , ehkki nad lahkusid päris ruttu seekord .
Nalja ja naeru jagus hommikuni . Öösel jookis peaga ning täielikus pimeduses on kossu tõesti tore mängida :) vähemalt ei pane keegi tähele, kui koba sa tegelikult oled. Saab ajada kõik alkoholi või pimeduse süüks. Mulle nii täitsa meeldib :) Ehkki nüüd selle tõttu ( ma vähemalt arvan, kui nii ei ole, siis ma üldse ei taju ) on mu üks jalg vähe vigane. Aga see käib asja juurde niiet pole hullu .
Kuigi õhtu jooksul oli üks intsident .. Ma loodan, et enam seda kunagi ei juhtu , aga never say never .
Vastu hommikut sai ka magama kobitud, võinoh . See oli kõigest üritus. Telgis polnud just kõige mugavam. Ehkki seekord külm ei olnud, siis hakkas sadama . Nagu reaalselt, Kaspari telk lasi seda vett läbi ju. Päris märg oli olla. Nii ma ei suutnudki seal kaua olla, sai juba varakult majja tagasi mindud. Mõned olid õndsast unest juba ärganud ning toimetasid seal. Seal oli hull korralagedus. Pole ammu midagi nii kohutavat näinud . Meie seltskond oskab juua :) Kaua me seda ei talunud ning hakkasime korrastama seda, vähemalt sai aega sisustatud. Aja jooksul tõusid ka teised, aga mina kobisin kümne aeg telki tagasi, plaaniga veits magada. Plaaniks see jäigi. No sai vähemalt nats lebotadagi, kuigi õigepea peksti meid sealt juba välja. Siis oli avastus suur, et me olime pm viimased, kes veel telgis olid . uppps :D Rahvas juba parandas vaikselt pead . Kuid mõni tegi seal ikka korralikku huumorit.
Kuigi uni täielikult ründas, siis üritasin seal kuidagi vastu pidada. Vahepeal polnud aimugi, kuidas tagasi rakvere saada, aga Karel tuli selles osas mulle vastu, NIII HEA :) vähemalt oli kindel, et jõuan elusana koju tagasi :P
Ühesõnaga kõik oli väga väga hea :) Ma olen ikka täiega õnnelik, et ma sinna läksin :)
Kuulake ka midagi hea :)




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar