Per aspera ad astra ! : juuni

Juhtnu on väga palju ning siia polegi jõudnud midagi kirjutada, eks asi ole rohkem ka viitsimises, aga noo, teeme selle nalja nüüd siis ära ! Vabandused, kui midagi vahele jääb!

Alustame siis kohe juuni esimese suurema sündmusega ÖÖJOOKS ! No emotsioonid olid laes, ehkki jah, pole hullu :P järgmine kord paremini ning ma võind kindlalt väita, et see on üks väga oodatud ja armastatud üritus!

Olid siis erinevad lõpetamised, aga kõige erilisem on muidugi minu enda keskkooli lõpp! Uskumatu, et see 12 aastat juba läbi on! See oli nii tundeline aeg.. Ma poleks elus uskunud, et võin aktusel nutma hakata, aga no, ma ei suutnud neid pisaraid enam tagasi hoida. See kõik oli nii liigutav, eriti klassijuhataja sõnad, mida ta oma kõnes mainis. Me olime hakanud juba üheks saama, aga enne jõudsime me lõppu, kus kõigi teed lähevad eri suunda.. Kurb aga tõsi! Kõik asjad saavad ükskord otsa! Minu jaoks oli niivõrd liigutav, et sinna tulid inimesed, kellest ma poleks seda oodanud! Suur suur aitäh teile kõigil, et jagasite minuga seda kurba päeva.
Peale seda tuli kohe meie lõpupidu, siis juba jaanid ja siis tuli juba tööle minna.. Aeg läheb nii ruttu, et see lausa hirmutab.. Jaanipäev oli seekord jällegi teistmoodi.. Algas juba traditsiooniliselt sugulastega 23 juunil, kus meil oli nö kokkutulek! Imekombel olid KÕIK kohal ja meid oli lausa 40.. Olid ju ainult EMA vennad ja õde ja nende lapsed ja lapselapsed.. Samal õhtul suundusime juba Miila.. Küla jaanituli, hmm, pole sõnu! Nalja oli oiii kui palju!

,,Jaaniõhtul süüdatakse tuled.
Tantsuplatsil tallatakse hein.
Aastas kord see õhtu ette tuleb.
Iga kord saab muserdatud hein.''

Ja 24 me pidasime omamoodi jaanituld.. vist oli 24 ? okei, vb panen pange, aga käisime me ju idas ... Helesinist laguuni vaatamas ja siis toilas lapsepõlve meenutamas ning kõik see, mis veel vahepeale jäi..

Aga las pildid räägivad oma keelt!