Mõtlematus
Rõõm
Rahulolu
- need kõik on seotud minu viimaste päevade olemuse ja tegudega .
Sai oldud jälle mõned päevad kohas , kus inimesed on segaselt õnnelikud ning rahulikud nagu polekski inmestel probleeme . Tundide kaupa naeru, kiljumist ja lõputut jutuvada !
Oli ka hetk, kus kõik tuli taas meelde, kõik need inimesed, kõik see mis toimus kaks kuud tagasi. See oli valus, ma tundsin viha, et sain usaldada inimest, keda hetkel ülekõige põlgan . Iseenese lollus. Aga nagu ma mainisin, see kõik oli ainult hetkeline, kuna see kõik mis toimus, oli minevikus ning minevikku me muuta ei saa ! Oli mis oli, teod mis tegime on tehtud! Ning tehtud sai ju seda, mis tundus tol hetkel õige! Seee kõik oli nii mingi tunniajaline mõttepaus ja puhkus selles naerust! Aga läks see aeg möödus ning naer sai jälle alata! Ma armastan seda kohta, see kõik on saanud mulle, kui teiseks koduks .. Sinna ma võiks minna ja lihtsalt ennast muust maaailmast eraldada! Aga kuna kõik hea kunagi otsa saab, siis pidin tagasi pöörduma siia, kohta kus on ainult probleemid. Põlgan seda kohta juba vaikselt.. Jah, siin on ka inimesed, kes suudavad mu olemise ütlemata heaks teha, aga on inimesed, kes võivad selle kõige oma kohalolekuga rikkuda .
Kui nüüd päris ausalt ütlen, siis ma olin eile rahul, ma olin korraks isegi päris õnnelik ..
- põhjus on lihtne, ma nägin neid taas :) Su kõne küll üllatas mind alguses ja veel see, et sa tahtsid , et ma tuleks sinna, kus sa viibid .. Ülllatus! Ma tean, kõik mis oli, on minevik, aga mul on heameel, et sa siiamaaani usaldad mind ning ja tõsine rõõm, et me saame taas normaalselt läbi. Päris kaks kuud me ju üldse ei suhelnud. See oli päeva tipphetk, kurb , et te niii ruttu ära läksite ainult!
See oli ka hetk, kus mu tuju langes, tuli meelde kus ma olen ..
Ainuke koht, mis mind tol hetkel natukene rahustada suutis oli sugulaste pool, kus ma pidin koeri vaatamas käima . Nemad olid tõeliselt õnnelikud, kui ma sinna läksin ja nendega veits aega mängisin. Endal tegi see ka kõik meele paremaks.
Hiljem sai taas välja mindud, sai veelkord puhutud ... Kaine , jep :) Oli küll reede õhtu, aga ei olnud põhjust juua! :)
Läks küll aega, aga mu tuju tõusis veelgi! Õhtu teinepool oli võrdne sellega, kui kallusid nägin! Seekord nägin inimest, kes tähendab niipalju. Rääkis oma Läti seiklustest ja muust, pakkus korduvalt jooki ja väitis, et viib pärast mu ise ohutult koju :) Aga seekord ma suuutsin talle EI öelda! :) Päris mitu tundi sai seal erineva rahvaga niisama tühjast tähjast jutustatud .. Aga kell liikus ning ma ei jaksanud seal enam olla, põlved tegid roppu valu .
Koju jõudes oli tuju mega, ehkki olin valudes .
Ma olin rahulik,
ma olin õnnelik,
ma olin rahul sellega, mis päeval toimus!
Nagu mulle on korduvalt öeldud, ma olen tugev isiksus ning ma saan enda probleemidega hakkama, ka seekord! Ma ei murdu, ma saan hakkama - muudmoodi ei saakski, ja mulle on toeks parimad inimesed!

Kallu, aga mina olen sul olemas kui tahad, et ma sul tuju tõstaksin :)
VastaKustutamusuuu, ma tean :)
VastaKustuta